Jalgrattasõit pole pelgalt odavam alternatiiv autole või tülikas viis kaalualanduseks. Paljude jaoks on viimasest aktiivsest rattasõidust möödas rohkem kui kümmekond aastat ning tee uuesti sadulasse leidmine nõuab tihti suuremat motivatsiooni, kui enamus seda vajalikuks peavad.
Küll on aga rattasõit taas populaarsust kogunud just tänu elektrirataste levikule, mida võib lugeda sisuliselt jalgratta uuesti leiutamiseks – Ratas 2.0.
Selles artiklis anname ülevaate elektriratta kasulikkusest – selle mõjust tervisele, rahakotile, infrastruktuurile ja kindlasti ka meie planeedile.
Mõju tervisele
21. sajandi infotehnoloogiline areng on endaga kaasa toonud kiirenenud elutempo. Sealjuures on aga tahaplaanile jäetud füüsiline aktiivsus, mille tagajärjed tervisele on aga märksa pikaajalisema mõjuga.
Jalgrattaga liiklemine on üks lihtsamaid ja paremaid viise liiklemiseks, ning see pole vaid müüt. Regulaarne rattasõit tagab piisava koguse aktiivsust hea tervise tagamiseks.
- Soodsam ja kasulikum alternatiiv autole just igapäevasteks sõitudeks.
- Tugevad jalad viitavad tugevale mõistusele (LINK – Medicinenet.com)
- Kõndimise keskmine kiirus on 3-5km/h, rattasõidul aga 15-20km/h.
- Maanterattasõitu loetakse üheks kiiremaiks kaalualanduse spordiks.
- Haigustegurite vähenemine tänu tugevnenud immuunsusele.
- Rattal on sadul – millel on mugav istuda ja ümbrust jälgida.
- Aktiivne tegevus parandab luu- ja lihaskasvu.
- Paranenud vaimne ja füüsiline võimekus.
- Vähenenud vaimne ja füüsiline kurnatus.
- Kiireneb vaimne ja kehaline taastumine.
- Kehalise painduvuse suurenemine.
- Paranenud rüht ja kordinatsioon.
- Unekvaliteedi paranemine.
- Suurenenud energiatase.
- Parenenud fookus.
E-ratta ja jalgratta võrdlus – miks on e-ratas parem variant tavarattast?
Jalgratta ja elektrijalgratta kasutajagrupp erineb mõnevõrra just lõppkasutaja harjumuste poolest.
- Lihtsam läbida raskemaid sektsioone – mäed, vastutuul, pikemad marsruudid.
- E-ratas on ideaalne viis taastusraviks või piiratud kehalise mobiilsuse puhul.
- Mootori olemasolu suurendab motivatsiooni rattasõiduks.
- Suurem motavatsioon pikema vahemaa läbimiseks.
- Sama distants läbitakse kiiremini ja mugavamalt.
- Sõidu lõppedes jääb rohkem energiat järele.
Infrastruktuur
Hea uudisena on ka Eestis tõusnud kergliiklusteede osakaal – seda nii linnas kui maal. Lähitulevikus näeb suuremaid ümberkorraldusi just kergliiklejate kasuks – liigeldes jalgsi, rulluiskude, lapsevankri, tõukeratta, ratastooli või jalgrattaga.
Ratturite osakaal tõuseb vaikselt, kuid stabiilselt. Täiendatakse ka väliste rattakuuride levikut parema turvalisuse ja ilmastikindluse tagamaks.
Investeering iseendasse
Auto asendamine rattaga pole kindlasti kasulik kõigile, ning ka elektriratta peamine mõte pole autost loobuda. Meie seas on kindlasti ka neid, kelle jaoks on auto asendamatu osa igapäevaelust. Fakt on aga see, et enamik meist suudaks tavapärased autosõidud asendada just jalgrattaga.
Kuidas ja millal see siis ära tasub?
Kui korraliku e-ratta algne ostuhind tundub kõrge ja tasuvus just esimese aasta sisse ei näi mahtuvat, unustatakse tihti just kõik muu oluline, mis on kasulik just meie tervisele. Harjumuste muutmise ja mugavustsoonist väljumisega tõuseb tugevama tervise nimel ka üldine heaolu, mida numbritesse edasi ei saa kanda.
- Uue e-ratta ostu puhul puuduvad ootamatud lisakulutused.
- 2 in 1 – rahasäästmine ja tervise tugevdamine samaagselt.
- Aktiivne liigutamine on investeering edaspidise tervise hoidmiseks.
- Jalgratas ostetakse üldiselt 5-10 aasta plaani.
3000-eurose elektriratta tasuvus tänaste kütusehindade juures:
25.august 2022
DIISEL (1.799€ / L) = 1667 liitrit | 60 liitrine kütusepaak = 27.7 paagitäit
BENSIIN 95 (1.899€ / L) = 1579 liitrit | 60 liitrine kütusepaak = 26,3 paagitäit
BENSIIN 98 (1.949€ / L) = 1539 liitrit | 60-liitrine kütusepaak = 25,7 paagitäit
Selle näite puhul maksab 60-liitrise paagi tankimine 107€ diiselkütuse, ning kuni 120€ bensiinimootoriga autol. Kindlasti ei saa mainimata jätta ka kõiki muid jooksvaid kulusid – liising, kindlustus, kasko, hooldustasud, varuosad, rehvivahetused, parkimine ja muu.
Hoolduskulud
Elektriratas vajab täpselt samasugust hoolt nagu tavaratas. Korralikel mudelitel elektriline pool aga hoolt ei vaja, ehk ootamatud lisakulutused puuduvad. Kui elektriratta algne ostuhind on mitmeid kordi kõrgem kui sarnasel, mitte-elektrilisel mudelil, siis tänu suuremale funktsionaalsusele tasub see end, võrreldes autoga, üsna kiirelt ära.
- E-ratas vajab samasugust hoolt kui tavaratas.
- Jalgratta keskmine hoolduskulu 1000-kilomeetri kohta on ligikaudu 100-eurot.
- Autoga võrreldes tasub e-ratas end juba vaid kütuse arvelt üsna kiirelt ära.
E-ratta hooldusvälpa annab pikendada järgides kindlaid nõuandeid mis kehtivad üldiselt aku kohta.
Kokkuvõtlikult
Iga uus harjumus võtab aega kohanemiseks, ning rattasõit pole kindlasti erand. Kõik ratturid kogevad ebamugavustunnet peale esimesei kevadisi sõite, kuid rahulikult alustades pole see kunagi jäävaks probleemiks.
Ratas on olnud üle maailma üks asendamatuid transpordiviise mille abil on kokku hoitud loendamatul hulgal loodusresursse ja kaugemale mõeldes ka inimelusid, rääkimata loodusest.
Rattasõit on erinevalt kontakt-spordist või enamus muudest spordialadest tuntud oma madala füüsilise takistustaseme poolest (low-resistance), mis tähendab, et toonust saavad ühtlaselt pea kõik lihasgrupid. Elektriratas aga lihtsustab sõitu mägistel aladel või pikkade vahemaade läbimisel nii, et ka peale 20-kilomeetri läbimist pole tarvis enne tööle jõudmist duśśi all käia.
Elektriratas on Eestis pigem uus trend, mis võrreldes suuremate riikidega buumi algust veel näinud ei ole. Hetkene e-rataste valik rattapoodides ja internetist tellides on pigem limiteeritud. Electrobike Eestis on üks ainsaid elektriratastele suunitletud poode kust leiate laia valiku kesk- ja tippklassi elektrirattaid.
