Vimaste aastate jooksul on jalgrattaga liiklemine taas populaarsust kogunud, ning aina enam on näha ka muid elektrilisi liikureid.
Peale elektriliste tõukerataste on just jalgratas see, mida saab kasutada laialdasemalt – nii linnas kui maal, lisavarustusega matkates, sõites ka rannaliival ja lumes. Rataste kasutusala on lai – enimlevinud viis on vabaaja sõidud värskes õhus, sportimine mitmel eri distsipliinil, ning kindlasti ka transport kas tööle, või tööga seotud kaubavedudel.
Elektrilised jalgrattad on loonud uue ratturite kasutajagrupi, kuna just elektriratas on see, mis on ideaalne alternatiiv mootorsõidukile. Kui varasem viirusepuhang tõi piirangud töölkäimisele, pöördusid paljud ülemailmselt just jalgrataste poole vormishoidmiseks, või asendadamaks autot rahasäästmise eesmärgil. Olulist osa mängib ka viimase viie aasta tehnoloogiline areng rataste turul – mille tulemusel on näha palju uusi brände, huvitavaid mudeleid ja rattatüüpe.
Selles artiklis anname baasülevaate elektrirataste mootoritest – erinevad tüübid, kuidas nad töötavad, ning miks eelistada üht tüüpi teisele. Loetleme üles populaarsed mootorite tootjad, võimsused, ja lisaks muud.

Mootoritüübid
Keskmootor (mid-drive)
Rummu-mootor (hub motor)
Kui esimesed ‘modernsed‘ elektrirattad lettidele jõudsid umbes kümmekond aastat tagasi, olid enamus neist rummusise mootoriga – kas esimeses või tagumises rattarummus.
Tänaseks on aga välja kujunenud kindel mootoritüüpide jaotus populaarsete rattatootjate poolt, millest võib stastiliselt väita järgmist: keskmootor (ehk mid-drive) on levinud kesk- ning tippklassi elektriratastel, ning tagarummu mootor (hub drive) aga lihtsamatel kuni keskklassi varustusega ratastel.
Eranditena on mitmed butiik-tüüpi bränditöötjad, kus näiteks ka Eestist pärit Ampler Bikes kasutab rummusisest mootorit tagarattas koos integreeritud, raamisise akuga. Eelkõige selleks, et rattal oleks võimalikult elegantne ja minimalistlik välimus. Samuti kasutatakse rummusiseseid mootoreid paljudel gravel- ja maanteeratastel mille hinnad algavad üldjuhul 3,000’st eurost.
Teise erandina on kallimad fat-bike elektrirattad, mida kasutatakse jahilkäimisek, või ka all-terrain matkadel. Tootja nagu Rambo Bikes kelle valikust on võimalik leida ka AWD e-Bike, ehk siis elektriline jalgratas millel on ees- ja taga rummumootor.
Mootorite tööpõhimõte
KESKMOOTOR,
ehk mid-drive töötab vastavalt väntade liikumiskiirusele, rezhiimi valikul, ning jõul mis keskjooksu rakendatakse. Kontroller vastavate andmete lugemiseks asub mootoris sees, ning võimsus sõltub vastavalt rezhiimvalikule displeilt. Selle tulemuse põhjal arvestatakse võimalikult sujuv ja võimekas jõud mootorist, mis lihtsustab väntamist.

Keskmootoriga elektrirataste mootorid asuvad spetsiaalselt kindlale mudelile ehitatud rattaraamis, mille ümber ka mootor on ehitatud.
Väntamine -> Mootorjõud rakendub keskjooksu -> Jõud kandub vändates läbi keti tagarattasse
- Väntade liikumine.
- Mootor arvestab vastava assisteerimisjõu.
- Jõu ülekanne kandub mootorist keskjooksu.
- Jõud kandub väntades tagarattasse läbi keti ja käiguvaheti.
RUMMUSISENE,
ehk hub motor toetub välisele kontrollerile mis loeb esimese ketiratta siseküljel asuvate magnetite liikumiskiirust. Üldiselt on magnetide arv 12, ning mootori assiseteerimine arvestatakse vastavalt menüüs valitud sõidureziimile.
Väntamine -> Kontroller -> Tagaratas
Erinevalt keskmootorist kandub rummumootori jõud otse tagarattasse. Sisuliselt on rummumootoriga elektrirattaga võimalik sõita ka ilma ketita.
- Väntade liikumine tuvastatakse läbi vändaanduri, mis annab info edasi kontrollerisse.
- Kontroller kalkuleereib vastava assiseteerimisjõu ülekande, mis on valitud menüü’st.
- Jõu ülekanne kandub otse tagarattasse.

Väändemoment – mis on selle olulisus?
Jõuülekande võimsust möödetakse njuutonmeetrites (Nm)
Peale mootori suuruse mängib rolli kindlasti ka aku mahutavus, ning mootori väändemoment. Suurem vääne = parem kiirendus ja tugevam kandejõud. Madalam väändemoment suure kehakaaluga sõitjal kulutab rohkem mootori ja aku resursse, kui suurema väändemomendiga mootor.
Üldjuhul on premium-rattatootjate mootorid parimas sobivuses ka neile valitud akudega. Mootori ja aku kooslus on sellisel juhul valitud inseneride poolt – kes on välja töötanud parima optimeeritud tulemuse kindlale rattatüübile.
Suurem väändemoment on kasulik mägistel teede, suurema kehakaaluga sõitjal, või kasutades ratast millegi vedamisel (käru või matkavarustus). Väiksem väändemoment on üldiselt kasutusel lihtsama ehitusega mudelitel – näiteks kruiserid, linna- või hübriidrattad.
- 40Nm – Linn, kruiser, maantee
- 60Nm – Linn, hübriid, maastik, maantee, matk, fat bike
- 80Nm – Maastik, matk, fat bike, cargo
- 100Nm – Maastik, fat, off-road, cargo
- 120Nm – Off-road, cargo, fun
Plussid & miinused
Keskmootor
+ Sujuv ja optimeeritud jõuülekanne.
+ Parem raskuse jaotus, kuna raskuskese on ühtlaselt jaotatud = naturaalne manööverdamine.
+ Mootorid töötavad üldjuhul väga vaikselt.
+ Kergem kaal.
+ Võimalik paigaldada kuni 12-käigulisi, ja ka sisemisi käiguvaheteid.
+ Sobib laste- või koertekärude vedamiseks.
+ Üldjuhul rattad on varustatud tugevamate komponentidega.
+ Parem vääne madalamal kiirusel.
+ Rohkem väänet väiksema mootori üldvõimsuse juures.
+ Naturaalsem sõitmine, tunnetus.
+ Puudub visuaalne kontroller (asub mootoris).
– Kallim alghind.
– Kallim parandus.
– Ainult üks mootorimudel sobib ühele raamile.
– Keti purunemisel ei ole võimalik edasi sõita.
Rummu mootor
+ Soodsam hind.
+ Parem vääne.
+ Enamus gaasirulliga e-rattad on varustatud rummumootoriga.
+ Gaasirulliga ratast saab väntamata startida ka mägisel teel.
+ Suurem väändemoment odavama hinna juures.
+ Mootorit on võimalik paigaldada pea kõigile ratastele.
– Rehvi/lohvi paranduseks on keerukas tagaratast eemaldada.
– Raskuskese asub ratta taga, mis nõuab kohati harjumist manööverdamisel.
– Suurem kogukaal.
– Jõuülekanne on märgatavalt tuntav.
– Liiga võimsate mootorite puhul on sagedasem mootorite purunemine odavamatel mudelitel.
– Lisakontroller vajalik, mis võtab lisaruumi ja lisab kogukaalu.
– Kodaraid tuleb aeg-ajalt pingutada, kuna kogu mootori jõud algab tagarattast.
– Häälekam mootorimüra.
– Üldiselt saadaval vaid kuni 7-käiguline käiguvaheti.

Tuntud e-rataste mootorite tootjad
- Shimano
- Yamaha
- Bosch
- Brose
- Bafang
- Mahle
- FAZUA
- TQ
- SACHS
Legaalsus
EU vs USA direktiivid
Euroopa liidus on elektriratta legaalne maksimum võimsus limiteeritud 250W, ning maksimum kiirus 25km/h. Registreerimist ja luba vajavad ka throttle, ehk rullgaasiga elektrirattad.
USA – Sõltuvalt osariigist ja sõitja vanusest, on maksimum tänavalegaalne elektriratas limiteeritud 750W, ning maksimum kiirus 45km/h (28mp/h). Samuti on USAs kategoriseeritud rattad Class 1, Class 2, Class 3 ja Class 4’ks, millest viimane ületab legaalsed limiidid.
750W = 0.75kw = 1 hobujõud
See tähendab, et kõik elektrilised jalgrattad mis ületavad kohalikult sätestatud piirangud tuleks eraldi registreerida legaalseks liiklesemiseks. Paljud sellest kinni peavad, on teine lugu, ning üldjuhul pole seni kohalik järelvalve ka sellele liigselt rõhku pööranud. Küll aga võib reeglitest mittekinnipidamine saada saatuslikuks õnnetuse korral, kui tuleb kindlustuse kahjunõuetega tegeleda.
Kokkuvõtlikult
Elektriratast valides on soovituslik lähtuda esmalt eeldatavast sihtotsarbes – kus ja kuidas te sõidate, ning seejärel kaaluda eelarvet. Hea uudisena on võimalik soetada ka kvaliteetne uus elektriline jalgratas alates €1,000 kuni €1,500 vahemikus, mis täidab enamus sõitjate soovid. Küll aga on nö brändirattad üldjuhul õiglaselt hinnatud vastavalt varustusele.
Suurema kehakaalu, või tehnilistel ja mägistel teedel sõitjatel soovitame valida suurema väändemomendiga mootor, alates 60-80Nm, ning linnas kulgejatel sobib ka 40-60Nm vahemik suurepäraselt.
Mootorite valikus on suurem osa kvaliteetsemaid rattaid varustatud keskmootoriga, mille ratastel on ka parem üldine varustus – vedrustus, käiguvaheti ja muud komponendid.
Elektriratta valimisel tuletame meelde, et ratas ostetakse tihti vähemalt viieks kuni kümneks aastaks – seega soovitame valida midagi, mis oleks võimalikult kvaliteetne ja mugav. Ratas, mis sobiks teie eelistustele ja ka kehatüübile – mida mugavam ja parem ratas, seda rohkem on teil huvi sõitmiseks.
Rattaga liiklemise hüvesid võibki nimetama jääda, ning paljudel meist on ilmselt pikk aeg möödas viimasest korralikust rattasõidust. Hea uudisena on tänaseks päevaks arenendatud välja vägagi kvaliteetsed ja head rattad, ning ka hinna/kvaliteedi suhe on tiheda konkurentsi tõttu piisavalt õiglane.