Jalgratas on pealtnäha lihtsa ehitusega – raam, sadul, lenks, kaks ratast, pidurid, vändad ja kett. Küll aga sõltub jalgratta vastupidavus ja sõidukvaliteet just paljuski nende komponentide koostööst, ning elektriratta leviku puhul on teatuid valdkondi just hiljuti uuesti arendama hakatud.
E-ratta elektrooniline pool lisab keskeltläbi 30% lisaraskust võrreldes samaväärse tavarattaga. Mida toob endaga kaasa aga lisaraskus ja mootori olemasolu, ning millised on peamised erinevused jalgratast “uuesti leiutades”?
SISUKORD
1. RAAM
1.1 Raam & mootor
1.2 Raam & aku
1.3 Raamimaterjalid
2. ÜLEKANNE
3. PIDURID
4. VEDRUSTUS
5. REHVID & VELJED
RAAM
E-ratastele mõeldud spetsiaalne rattaraam
Elektrirataste hinna mõjutab suuresti mootor ja aku. Kõik muud komponendid on muutmata kujul kasutusel ka jalgratastel – käiguvaheti, lenks, pedaalid, veljed, pidurid ja muu. Küll aga erineb hinna ülesehitus mootori- ja akutüübi põhjal. Lisaks ka üksikud geomeetrilisted muudatused.
- Lihtsama rummumootoriga (hub-drive) e-ratta aku maksab kas sama palju, või rohkem kui selle mootor.
- Keskmootoriga (mid-drive) raam ja mootor on selle akust kallimad.
1.1 Raam ja MOOTOR
Kui rummumootorit on võimalik paigaldada sisuliselt igale jalgrattale, siis keskmootoriga e-ratta puhul sobib kindel mootorimudel vaid ettenähtud rattaraami. Mootoritootjaid on aga mitmeid.
Üldiselt jätab kuni 10-kilone lisaraskus (aku ja mootori arvelt) e-rataste suurima lubatud sõitja kaalu samaks, mis jalgratastel – 120kg.
1.2 Raam ja AKU
Erinevus tuleb veel sisse ka aku kinnitustüübiga – olgu selleks kas integreeritud või eemaldatav, ehk väline aku.
Jõuülekanded mootorist raami ja rattasse varieeruvad nii mootoritüübi kui ka mootorivõimsuse poolest. Selle najal on kindlasti tehtud ka geomeetrilisi muudatusi – rohkem keevituspunkte, erinevad nurgad vibratsioonide vähendamiseks, jne.
1.3 Raamimaterjalid
Kui tavarattaid on võimalik valida mitme eri materjali vahel – teras (steel), süsinik (carbon), alumiinium (aluminum), titaanium (titanium) ning koguni bambus (bamboo), siis suurem enamik e-rattaid on ehitatud just alumiiniumraamile. Teise, vähelevinud alternatiivina e-rataste seas on kasutusel ka terasraam.
- ALUMIINIUM – Lihtne töötlus, hea kaalu ja vastupidavuse suhte. Soodne ja kiire valmistusprotsess. Hea konstruktsioon vähendamaks teelt pärinevaid vibratsioone. Pikk eluiga. Üldkasutatud sulamitüüp – 6061 alloy.
Alumiiniumraami miinused – Pole võrdväärse vibratsioonieemaldustega kui teras või süsinikraam. Vastupidavuselt jääb alla titaaniumile ja terasele, mis on e-rataste valikus pigem harv nähus.
- TERAS – Väga vastupidav ja soodne. Väiksem vibratsiooni-ülekanne võrreldes alumiiniumraamiga. Terasraamiga jalgrattaid valmistatakse kas kindla niśśina üksikute brändide poolt (Surly Bikes), või ka masstootmises keskmisest odavamate rataste puhul.
Terasraami miinused – Keskmisest odavam teras amortiseerub kiiremini kui alumiinium, süsinik, bambus ja ka titaanium. Samuti on teras raskem kui kõik teised materjalid, ehk tegu pole samaväärse kaalu ja vastupidavuse suhtega, et seda jätkusuutlikult masstootmisesse suunata.
- SÜSINIK – Carbon. Parima hinna ja kvaliteedisuhtega materjal mis on üle võtnud enamuse kesk- ja tippklassi jalgrataste raamituru. Äärmiselt kerge ja väga hea vibratsioonieemalduse poolest. E-rataste puhul harv valik.
Carbon/süsinikraami miinused – Keerukas ja kallis valmistada. Vajab rohkem hoolt ratta käitlemisel kui tavakasutaja eeldada võib. Parandada on äärmiselt keeruline ning tegijaid vähe. Süsiniku “Achilleuse kand” on otsene ja terav torge/löök. Samas, tänapäevase süsinikrataste kvaliteet on märksa tugevam kui 10 aastat tagasi.
- TITAANIUM – Materjal, mida elektrirataste puhul sisuliselt üldse ei kasutata. Turul vaid kindla, üle keskmise niśśibrändi tootevalikus (Sage Titanium). Tuntud oma väga kena välimuse, kuumataluvuse ja ühe tugevaima kaalu/vastupidavuse suhte poolest. 45% kergem kui teras – sama vastupidavus, 60% raskem kui alumiinium, samas poole tugevama konstruktsiooniga.
Titaaniumraami miinused – Väike kasutusala, keeruline töötlusomadus, kallis ja raske.
- BAMBUS – Valikus ainult üksikute niśśi-brändide poolt. Bambus on üks ainsaid looduslikke materjale mida turul näha võib. Näiteks Bambike toodab rummumootoriga elektrilise maastikurattaid.
2. ÜLEKANNE
Kett / rihm / rummusisene käiguvaheti / väline käiguvaheti
Kui veel 10-20 aastat tagasi oli enamikel jalgratastel ees kas 2x või koguni 3x ketiratast, siis uued ja paremad jalgrattad tulevad juba 1x ülekandega. Erandiks jäävad maantee- ja kruusarattad. Alad, kus nõudlus laia valiku nii lühikeste kui ka pikkade käikude järel.
Taga – Linnaratastel 3/5/7, maastikuratastel 10/11/12-käiguline kassett.
Näide & tähendus
- 3×7 = Kolm esimest ketiratast, 7-hammasrattaga kassett.
- 1×9 = Üks esimene ketiratas, 9-hammasrattaga kassett.
Erandina on mõned üksikud taguratta sees asetseva rummumootoriga maantee- või kruusarattad, mis kasutavad veel ees kaht ketiratast. Põhjuseks suurem käikude arv, et kestvussõidul kõige paremini sobivat käiku leida.
Kett
Keskmootoriga e-rattad on turule toonud vastupidavamad, e-ratastele mõeldud ketid. E-bike tähisega kett on paremini optimeeritud just keskmootorile kuna sealne jõuülekanne algab keti ülekandest tagarattasse. Võrdluseks rummumootoriga jõuülekanne, mis algab tagaratta ringlemisest, ning alles seejärel liigub ketti.
Rihm
Rihmülekannet on samuti lõpuks kasutama hakatud tänu elektrirataste levikule. Rihm on mehaanikavaldkonna nurgakivi. Rääkides jalgratastest, on rihma eelis keti ees vaiksem heli, põhimõtteliselt hooldevaba välp ja tegu on ka puhtama alternatiiviga mis õlitust ei vaja.
Puhtus
Samuti jäävad puhtaks rihmülekandega sõites ka pikad püksid ja jalad, kuna õlist ketti ega hammasrattaid pole.
Vähene populaarsus
Põhjus vähesele levikule on piiratud teadmised keskmises rattatöökojas ja üldine umbusk.
Tänasel päeval leiab mitmeid häid sisemise käiguvaheti ja rihmülekandega e-rattaid, mis on tuntum oma väga sujuva käiguvahetuse poolest. Käigu arvude asemel kasutatakse %-tähist mis sümboliseerib käiguvahemiku erinevust väikseimast ülekandest suuremani – ntks 560%.
Kuna tegu on sisuliselt hooldevabade lahendusena – rihm ja sisemine käiguvaheti, siis kvaliteetse mudeli puhul on sõitjate elu veelgi lihtsamaks tehtud.
Ülekande tüübid
Täiselektriline (Väntadeta) – Tegemist pole enam jalgrattaga, kuna sel puuduvad vändad. Küll aga valmistatakse palju elektrilise mootorrattaid ja ka jalgratta raamil põhinevaid elektrilisi liikureid mille ainsaks jõuallikaks on vaid mootor ja aku.
Väline käiguvaheti (Ingl. derailleur) – Enimlevinud ülekande tüüp elektrirataste seas. Valikus on 7/8/9/10/11/12 – hammasrattaga kassetid koos välise käiguvahetiga.
Rummusisene käiguvaheti (Ingl. hub gear) – Sisemine käiguvaheti on kasutusel olnud väga pikalt. Taas populaarsust kogunud tänu tehnika arengule, mida on suuresti pärssinud kiirelt kasvav jalgrataste turg. Sisese käiguvaheti eeliseks on ilmastikukindlus ja lihtsus, samuti ka pikem ja hooldevaba välp. Rummusisesed käiguvahetid (nt. Shimano Nexus / Enviolo) on saadaval nii rihma kui ketiga.
Ühekäiguline (Ingl. single speed) – Üks ketiratas ees ja taga. Kasutusel lihtsamatel mudelitel.
3. PIDURID
V-pidurid
Mehaanilised & hüdraulilised ketaspidurid
Coaster-brake
Piduritel on oluline roll ükskõik millisel liikuril – olgu selleks sõiduauto, tõukeratas või jalgratas. Ka elektrirataste mootori olemasolu muudab rattasõidu kasutusala ning seda pigem keskmisest kõrgema kiiruse, mitte lisakaalu tõttu.
Hüdraulilised ketaspidurid
Kvaliteetsed jalgrattad kasutavad hüdraulilisi ketaspidureid tagamaks ühtlaselt jõuline pidurdusteekond. Piduriheeblite vajutamisest lenksul kuni klotside rakendumiseni pidurikettale aitab kaasa DOT-reitinguga mineraalõli.
Mehaanilised ketaspidurid
Erinevalt mineraalõlist kasutatakse mehaaniliste ketaspidurite puhul trossi. Samasugust, nagu käiguvahetajalgi. Tross on aga sisuliselt metallnöör mis amortiseerub aja jooksul. Samuti täheldatakse ka mehaanilistele piduritele omast kriuksumist.
Pidurite kriuksumisest rohkem juttu SIIT
Olulist rolli jalgratta piduritel mängivad lisaks:
- Piduriketaste diameeter (160mm / 180mm / 200mm)
- Piduriklotsi suurus
- Piduriketta & piduriklotsi tüüp (Kettad – Resin pad / Metal) (Klotsid – Resin pad / Organic / Metal)
- Pidurikolbide arv pidurisuppordis (2 = standard / 4 = parimatel mudelitel)
Veljepidur
V-brake, või ka rim-brake on kõige lihtsam ja säästlikum variant mida elektriratastel üldjuhul ei näe. Pikemalt kasutusse jäänud maanteerataste seas, mis on nüüdseks suuresti asendatud ketaspiduriga.
V-pidur kulutab peale klotsi ka velgi, mida erinevalt ketaspiduri kettast on oluliselt kallim ja tülikam vahetada.
Coaster brake (vändapidur)
Vaid üksikutel rummusisese käiguvahetiga elektrilistel linnaratastel on valikus ka vanamoodne vändapidur, mis rakendub tagurpidi vändates. Kogenud sõitjal võtab see aega harjumiseks, kuid eeliseks on vähem liikuvamaid komponente (mida hooldada) ja ka puhtam visuaalsus.
4. VEDRUSTUS
Esiamort on üks peamine komponent, mis paljudele e-ratastele lisatud on.
E-bike või E-tähisega esiamordid on mõeldud just raskema rattaga sõitmiseks, mille tõttu erinevad tavaamordist ka seadistusvõimalus. Head amorti on võimalik lukustada kas lenksult või amordilt – seda siledal teel sõitmiseks. Parematel mudelitel on õhk/vedru amort millel saab kompressiooni ja tagasilöögi kiirust kuni peensusteni seadistada.
Erinevalt tavarattast on e-ratta vedrustus mõnevõrre erineva käiguga, kuna rattaraamil peab pehmendust saama peale ratturi lisaks aku ja mootor.
5. REHVID & Veljed
Rehvid on pea samasuguse tähtsusega mis piduridki – midagi, mille olulisust kipuvad paljud unustama.
Sõidukvaliteeti mõjutab peale rehvirõhu ka rehvide suurus, muster ja selle sisaldus. Võtame näiteks ühe enimlevinud e-rattatüübi milleks on hübriid/matkaratas – sobilik nii linna kui maastikule. Tegu on ühtlasi ka ühe universaalseima rattatüübiga mis sobib kõige laiema kasutajagrupi harjumustule. Seda tüüpi rattad on tihti varustatud torkevabade rehvidega.
Kuigi täielikult torgetekindlad need pole, aitab rehvis peituv armeeritud lisakiht suures osas vältida pisemate ja teravate objektide vastu. Lisaks on tugevam kummi segu pikema välbaga. Heaks eeliseks on see just rummumootoriga rataste puhul, kuna sealset tagaratast (koos mootoriga) on märksa raskem eemaldada.
E-rataste tüübid ja nende rehvide standardmöödud
- 20″ x 3″ / 4″ – Kokkuklapitavate ja vabaaja e-rataste standard rehvimööt. Sobiv nii linnas ka maastikul sõitmiseks
- 26“ x 3.8″ / 4″ / 4.8″ / 5″ – Fatbike rehvide möödud
- (650b) 27.5″ x 2.2″ / 2.4″ / 2.6″ / 2.8″ / 3.0″ – Linna-, matka-, maastikurataste vahemik
- 700c – Maantee- ja cyclocross rataste rehvimööt
- 28″ – Linna- ja matkarataste standard
- 29″ x 2.25″ – 2.6″ – Maastikurataste mööt
Fat-rehvimööt (ametlikult 3.8″ – 5″ laiusega) on osutunud üheks populaarsemaks just elektrirataste ostjate seas. Kuigi ka tavaline fatbike on üsna kerge ja millega võib murelt sõita muretult pea kõikjal, siis just tänu laiemale profiilile on võimalik elektrimootori jõul liigelda mugavalt nii asfaldil, metsas, liivas kui ka lumes. Paljud soovivadki e-ratast just lõbusõitudeks ja parema tasakaalu leidmiseks maastikul ekseldes.
Veljed
Peale tugevdatud rehvide on viimastel aastatel tootma hakatud ka spetsiaalseid e-ratastele mõeldud velgi.
Näiteks on 20-tolliste velgede juures laialt kasutusele võetud ka “cast-alloy” ehk vormitud alumiiniumveljed. Antud näite puhul on suunitlus üldjuhul laiemate ja väiksema diameetriga, fat-rehvidele mõeldud jooksude puhul mis on kasutusel just tihti rummumootoriga e-ratastel. Raske ratta ja väikese diameetri puhul on see kasulik viis kuna ei painuta tagarattast pärineva väändemomendi tulemusel koderate murdumist.
Peale alumiiniumvormitud velgedele toodetakse ka tavamöödus velgi tugevdatud konstruktsiooniga just e-ratastele. Veljediameetrid 26″ / 27.5″ / 28c / 700c / 29″.
Kokkuvõte
Paljudest väikestest ja suurtest komponentidest koosnev elektrijalgratas on endiselt üsnagi uus valdkond. Jalgrattasõitu uuesti selgeks õppima ei pea, ning kui kogu see tehniline ülevaade kõrvale jätta, on tegu vägagi moodsa lahendusega tulevikutranspordis.
Elektrirattad on tulevik, milles me hetkel elame. Huvitav on jälgida selle kulgu, ning oodata mida toob endaga järgnev dekaad tehnoloogia valdkonnal. Antud artikli eesmärk oli valgustada mõningaid erinevusi võrreldes tavarattaga, ning selgitada lähemalt nende tagamaid. Kui teil tekkis küsimusi või huvi antud lahendusi omal käel ja jalal proovida – tulge meile külla või võtke ühendust.
Üldistatav informatsioon pärineb Ameerika ja Euroopa e-rataste turult.
LOE LISAKS
Puust ja punaseks – Kuidas valida elektriratast?
11 Nõuannet Elektriratta Omanikule